Nii vaikseks kik on jnud su mber ja su sees, mis oli, see on linud, mis tuleb, alles ees. Pev pole, ei ole, silm nagu seletaks, et kuskil menlval sa justkui seisataks. Ja mber nagu tuuled su le juttu a'aks, ei mista, siiski kigest sa nagu aru saaks. Ei mista, vaatad les ja vaatad tagasi. Ja ohkad endasmisi ja ohkad jllegi...