Kui vaatan öösel taevasse
See on see, mis rahustab mind
Selle salapära ja nõiduslik ilu
Selle mustav piiritu sügavus
Sündinud hämarusse
Sündinud vihkama
Vihkama seda ebardliku...
...valgust!
kui minu karge eesti süda
süngeid tundeid varjab see
varjud, mis eland mu hinges
keegi ei tea, kes olen ma sisimas sügaval
Ja siiski leek südames edasi põleb
Ka siis kui veri soontes peatub
Tuhmuvad silmad, külmaks muutun
Ning lõpuks unustustehõlma vajun
Vaid öösiti taevasse vaatan ma
Sest öö on see, mis mind juhid
Oma nõidusliku ilu ja salapäraga
Oma piiritu mustava sügavusega
