("Nii, poiss. Nüüd aitab. Kaua sa mängid meie närvidel. Su ema on läinud muretsemisest kärna. Poeg näeb välja nagu mõni kaltsakas, raisk. Võta see haaknõel ära kõrvast, pane parukas pähe ja tagi sinna, kus on nagi. Sellega on lõpp nüüd. Paneme punkti." - "Õige, paps. Paneme punki!")
Ma olen anarhist, ma olen punkar, ma olen maailma nael.
Meri on põlvini, nalja on nabani, pihus on pudelikael.
Tahan kord saada selliseks, nagu on Villu või Freddy või Rott või Striit.
Nad on nii vaimukad, nad on nii vabad ja kogu aeg juua täis.
Sest kui on joogid sees, ongi anarhia.
Kooli ei lähe, kodu ei leina, miskit ei tee teie heaks.
Kusen ma vaid vastu kiriku seina, et jumal mu põlastust näeks.
Maailm saab paremaks täpselt nii palju, kui palju salaviina ma joon.
Kui pudel on tühi, siis olen ma tugev ja maailma muutmise hoos.
See on revolutsioon meie tänavas.
Siis, kui otsa lõpeb jook,
(paneme punki paneme punki)
algab revolutsioon.
(Paneme punki paneme punki punki)
Ma olen kollanokk, ma olen jobu ja natuke tobuke ka.
Siiski ei paista see eriti välja, kui joon ära mõne Ljedaa.
Ma ei tea, mida ma tahan ja ei tea ka vist, kuidas seda saada.
Aga teooria ei olegi tähtis, ma olen ju tegude mees.
Revolutsioon algab täna ja siin.
Siis, kui otsa lõpeb jook,
(paneme punki paneme punki)
algab revolutsioon.
(Paneme punki paneme punki punki)
Teiste pumpadega koos
(paneme punki paneme punki)
maailma ma uueks loon.
(paneme punki paneme punki)
