Ta juhtus süütult sündima siia külmale põhjamaale kus juba esiisad purjus peaga muidugi peksid läbi naised-lapsed kui nad kätte said See poiss tahtis vältida traditsioonilise mehe saatust Ma ei osta kunagi kirvest ega joo kunagi viina sest muidu joon oma maja maha Lumehang kutsub peret talviti ainult ma ei taha teha kunagi nagu isa Kuid kui tööbörsilt tööd ei saa talle saatuse käsi joodab vägijooki Nii ärkab Turmiola Tommi (Kalle Kadu?) jälle ellu ja sakste zhestid nakkavad sulastele galopeerides viinapoe poole (?) See ajab mehe meeleheitesse kui hall korjab viljasaagi Külmast mullast vaikselt külm silm jõllitab kui kirves kerkib Maamulla küngaste keskelt isad vaatavad uhkusega oma poegi Tööpuudus, viin, kirves ja pere lumehang, politsei ja viimane eksimus See tuhandete murelike laulude maa mille tuhandeisse järvedesse joosta saab Kadakane rahvas kelle enesehaletsuse määra ei mõõda mõistus ega määra tipud kelle lauludes lähevad kaotsi elu trumbid ja kinni jäävad taevaväravad Einari Epätoivost (Meelis Meeleheitest?) nad jutustavad