Koolisööklatädi vana orikas
end laste kõhu kõrvalt rasva söönd.
Iga päev ta koju veab võid ja sinki, mune, piima,
koolilapsed leiva peal võid ei näe.
Katsugu vaid mõni laps
ilma rahata sööma tulla,
tädil kohe kisa lahti:
"Petiste vabariik."
Taksojuhil pole kombeks eal
anda peenraha tagasi.
Oma sõpru küll tasuta veab,
neilt võib loota paljugi head,
kahhelkive, kardaaniriste jpm.
Kuid katsugu mõni müüja
tal raha valesti tagasi anda,
sohver kohe endast väljas
"Petiste vabariik."
Tellimuste vastuvõtjad, einelauapidajad,
marsajuhid, laohoidjad, kelnerid, haltuuuramehed
kümblevad luksuses, nende jaoks on loomulik
teiste arvel hästi elada.
Petiste vabariik, ahnete armee,
ainult võtjad, ainult saajad,
küüned sissepoole.
Petiste vabariik, ahnete armee,
mis sa vaatad, väike laps, ka sinu tulevik on see.
