Viimne silmapilk avanebki daamide garderoob tund on läin`d, me tundnud aastat kuus kiivas uksesilt varjan`d ,oo, nii mõndagi rinnajoont heidetud mohhäär, moest läin`d, kuid uus ja me läheme niiskeks läeb pall mu käes ja kõik see vähene, mida näen Vaata ,nüüd ma löön siuhti vihiseb võrgunöör reketil on kõver vars, ai ai hiljem kui ma söön kohvikus ja töötlemas hell massöör kogu ampluaad, mis sul on lai Siis me läheme jahe pihk niiskes käes ja kõik see vähene, mis meil jään`d.