htud Moskva Lhistel
Vennaskond
Aias vaikne kik, puus ei kahise,loodus virgub taas koidu eel.Mulle htud need Moskva lhisteljvad kallimaks kikidest.Veereb je voog eemal raugena,helgib hbekuu sinkjal veel.Klab, vaibub laul kuskil kaugemalnendel vaiksetel htutel.Kullake, miks pead mornilt painutad,milleks pilku peidad mu eest?Raske knelda, raske vaikidakigest sellest, mis sdames.Varsti puhkeb koit, tuhmub thistee,mulle ainult ht tota veel.et sull` htud need Moskva lhistelmeelest iial ei unune.