Manatark

Meelepett

Manatark


Võta talt  elulootus
Ja  näe - loor silmilt langeb
Murdub  ka kangeim 
Meelepett
Karjatab  elusid ühte

Kingi mul  vereootus
Ja näe  - taganen kõigest
Väärast ja  õigest

Meelepett
Mureneb  paindliku pilgu all

(Te  silmis...)

Koolnukangestuses
Raiub ta kui  rauda
Hällist tõustes  targu
Varisedes  hauda
Koltunud  kontideks
Hing saada  ihkab
Saatus vaevu  teda 
Mäletada  tihkab

Andestust  vennad
Nüüd  hävingu hakulgi
Puhkaksin  hinge
Kesköises  kumas
Viivu vaid  viibiks veel

(Kuid  mõista!)

Pimedaid ma  pigem
Juhatajaks  hoolin
Sõnavaeseid
Teele seletajaks  soovin
Kurtidel  kõrvadel
Ülistust  laulan
Kehvikust  teen valdja
Oma  riigi troonil

Andestust  vennad
Aeg  tõusta on lahkujail
Parimad  sõbrad las magada
Kui ilmamaa  isandad
Süütame  leinava taeva