Mina olen tuntud selle poolest, kas sa tead,
et ma viibin päevas mitu tundi poti peal.
Kuid seal ma ei situ ja ma ei onaneeri,
vaid filosofeerin ja suuri muutusi planeerin.
Vaatan üles lakke nagu kommunistlik noor.
Näitan teed uude ellu nagu valgusfoor.
Maailmarevolutsiooni aeg on käes.
Mu peldik on horisont kust hakkab koitma päev.
Mina olen sitapotirevolutsionäär.
Poti peal ma tean, mis on õige ja mis väär.
Uue elu teelt kaob viimne kui barjäär.
Mul vesi kinni keerati, kui jätsin maksmata.
Ma sitamajja vett toon poriloigust pangega.
Pange sees on kopsik, ma vaatan tema vart
ja parandan maailma, pupillides hasart.
Mina olen sitapotirevolutsionäär.
Poti peal ma taipan, mis on vale ja mis väär.
Olen uue maailmakorra misjonär.
Olen Sitapotierakonna funktsionäär.
Siin on mu elu ja mu karjäär.
Ja istumisest krampis on mu vasak säär.
Nii ma veedan sitamajas oma nooruse.
Mu peldik on mu kindlus ja pääsetee.
Ja kui õues käib tõeline revolutsioon,
ma istun potil, võtan kopsikuga pangest vett ja joon.
