Ta ronib välja varjendist ku arvab et on aeg ja näeb et päike endist viisi särab taevalael Las olla roiskund laipu täis tänavate perved kui linnas pooled majad on veel täitsa terved Juba on ta nädal aega linnas ringi käinud ühtki elus inimest pole aga näinud Ammu enne rünnakut kõik rahvas jooksis metsa ja need kes linna j?id kõik viimseni said otsa Kõik see tobe kila-kola mille rahvas kokku aand mõne pommirünnakuga nüüd on tema omaks saand Ta on nüüd võitja.. Mõnipäev ta istub tühja restorani maha joob neid jooke mille jaoks enne polnud raha Lakub nõnda palju et on silmadeni täis ja äkki talle näib et kogu kõrts on rahvast täis Siis ta heast meelest järjest veerand tundi röögib loobib puruks lühtreid leti äärde öögib tantsib kakleb naerab kuni peale tuleb uni unustatud lapsepõlvest und näeb hommikuni Ühes majas näeb ta äkki unelmate naist surnud küll kuid ükstapuha ütleb talle vaist ta tirib alla sukakest ta päästab lahti vöö ja siis tuleb elu kõige ilgem armuöö Ühe püstijäänud maja otsaseinale ta maalib kümnemeetrise enese portree Nii suurte tähtedega et neid näeks ka kaugelt möödasöitja kirjutab ta pildi alla MINA OLEN VÖITJA Lõpuks laseb õhku kaitseministeeriumi maja ja oligi kõik tehtud mis teha oli vaja Radioaktiivsuski on teinud oma töö võitja paneb silmad sulgu saabub sõber öö ta paneb silmad sulgu saabub sõber öööööööö