käin palja jalu lume peal on juuni Alpides ma aasal niidan maasikaid ja laulan vaikides linn kauguses seal sillerdab ja inimesed sees kui järvel rataslaeva peal tellin veini vööri cafee's sääl restorani ummikus sööb hapniku fondüü tean tõustes igal hommikul end enam odavalt ei müü on liuad klaasid laua peal ja kellad tiksuvad on tunne nagu täna küll keegi ei surma saa